Uus aasta pole Eestile toonud mitte ainult uut aastanumbrit ja Eurot vaid ka midagi, mis on kasulik ja teretulnud väikeettevõtluse arengule. Nimelt jõustus 1.jaanuar 2011 ka uus Äriseadustik. Kuigi teemat on päris palju kajastatud nii laiatarbe meedias kui erialases perioodikas on endiselt paljud inimesed selles osas teadmatuses. Enda üllatuseks olen sellist tagasisidet saanud ka raamatupidajatelt.

Aga miks nad peaksidki sellest teadma? Või miks peaks keegi, kes praegusel hetkel just ettevõtlusega alustamas pole, sellest teadma? Ega ei peagi kuna meil kõigil on oma elud elada ja omad tööd ja tegemised. Ja pealegi kes nendel seadusemuudatustel jõuabki koguaeg silma peal hoida. Tuleb ju teisi nagu Vändrast saelaudu!

Isiklikult arvan, et mõningatest muudatustest just Äriseadustikus oleks kasulik teada kõigil või vähemasti enamikel. Eriti just neil, kes on mõelnud hakata ettevõtlusega tegelema aga on takerdunud ühe või teise seadusenõude taha. Käesolevalt toon näiteid küll ainult osaühingute kohta, sest see on ettevõtlusvorm millega olen kõige rohkem isiklikult kokku puutunud.

Nimelt on alates 1. jaanuarist 2011 üheks olulisimaks muudatuseks võimalus asutada osaühinguid ilma kohese osakapitali sissemakseta. See ei tähenda, et osakapitali sissemakse täielikult puuduvad vaid neid saab lihtsalt teha hiljem nt dividendide arvelt siis kui ettevõte on juba hakanud tulu tootma. Sellisel osaühingu moodustamisel on muidugi ka omad piirangud. Selline moodustamine eeldab, et ettevõtte põhitegevusala ei ole kapitalimahukas. Osaühingu osakapitali piirsuuruseks on 25,000.00 eurot ning kuni osamaksete tasumiseni on osanikud oma varaga vastutavad ettevõtte kohustuste eest vastavalt oma osa suurusele. Kusjuures sellise osaühingu moodustamise korral oleks soovitav põhikirjas ära määrata periood mille jooksul osanikud oma osade eest tasuvad. Lisaks peab sellise osaühingu moodustamise puhul arvestama, et asutajad võivad olla ainult füüsilised isikud.

Kadunud on reservkapitali vaikimisi nõue. See muudatus ei rakendu aga automaatselt enne 2011 aastat registreeritud ettevõtetele, sest uus Äriseadustik ütleb, et: “(2) Kui põhikirjas on ette nähtud reservkapitali moodustamine, siis ei või see olla väiksem kui 1/10 osakapitalist”.

Lisaks on Äriseaduse muudatuses veel palju teisigi muudatusi aga juba need kaks muudatust teevad minu arvates oma innovaatiliste äriideede elluviimise tunduvalt lihtsamaks eriti inimestele kes seni pole oma ideed ellu viinud just rahalistel põhjustel. Kindlasti on nüüd ka palju inimesi (ka ettevõtjaid), kes arvavad, et selline olukord soosib igasuguste kahtlaste ettevõtete, rahapesu, pettuste jne jne kasvu. Jah , see risk on olemas, kuid antud teema puhul kaaluvad minu arvates positiivsed küljed negatiivsed üles. Ja pealegi kui me pidevalt ainult negatiivseid külgi vaataksime ei oleks meil ilmselt internettigi veel.

Täiendavat informatsiooni saab elektroonilisest Riigi Teatajast:
https://www.riigiteataja.ee/akt/13364139