Kui oled alustamas oma äri või plaanid seda lähiajal teha, siis kindlasti on tekkinud sul küsimusi, et milline vorm sobiks sinu äriideega kõige paremini kokku. Ettevõtlusvormid erinevad üksteisest algkapitalina nõutud summade poolest, osanike vastutuse osakaalust ja põhimõtetest, äriühingu juhtimisorganite ja raamatupidamise korralduse poole pealt. Eestis on kõige levinumad ettevõtlusvormid osaühing (OÜ) ja FIE (füüsilisest isikust ettevõtja), mille hulgast kõige populaarsem on osaühing.

Osaühingu plussid ja miinused

Osaühing (OÜ) on äriühing, kus osakapital on osadeks jaotatud. Osaühingu asutajaks võib olla üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut ning vastutamine on vaid osakapitali väärtuses, igal osanikul saab olla üks osa. Osaühingu asutamise puhul tuleb koostada põhikiri ning sissemakse summa on vähemalt 2500 eurot, kuid seda võib tasuda ka hiljem. Osaühingul on iga-aastane majandusaasta aruande kohustus isegi juhul, kui tal majandustegevust ei toimu. OÜ majandusaasta aruanded on avalikud ehk privaatsus on osaühingu puhul väiksem kui teistel ettevõtlusvormidel. Osaühing on kõige levinum ettevõtlusvorm Eestis, sest osaühingu puhul ei vastuta omanik kogu oma isikliku varaga ning omanikul on õigus teatud määral ise otsustada, millal ja kui suures ulatuses ta soovib endale palka maksta.

Plussid:

• dividende saab välja maksta
• vastutus ainult osakapitali väärtuses (kui osakapitali makstud ei ole, siis kogu isikliku varaga)
• madal osakapitali nõue (2500 eurot)

Miinused:

• avalikud aastaaruanded
• iga-aastane majandusaasta aruande kohustus
• põhikirja koostamine

FIE plussid ja miinused

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on füüsiline isik, kes vastutab ettevõttega seotud kohustuste eest kogu oma isikliku varaga. FIE asutamiseks algkapitali vaja ei ole ning samuti pole vaja koostada põhikirja. FIE ei pea esitama iga-aastast majandusaruannet. FIE puhul on kõige vähem bürokraatiat võrreldes teiste ettevõtlusvormidega ning piisab kassapõhisest ehk lihtsustatud arvestusest. Kassapõhine arvestus tähendab seda, et tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ning kulu puhul siis, kui raha on makstud. Muideks Eestis ongi ainukesena lubatud kasutada kassapõhist arvestust FIE-del. Teised ettevõtlusvormid kajastavad oma raamatupidamist tekkepõhiselt ehk tulud ja kulud kajastatakse tekkimise ajal olenemata sellest, kas raha on laekunud, välja makstud või mitte. FIE ettevõtlusvorm sobib hästi neile, kes tegelevad väikeses mahus põhitöö kõrvalt nt käsitööga.

Plussid:

• algkapitali nõude ja põhikirja koostamise vajadus puudub
• tegevuse saab ümber vormistada osaühinguks maksuvabalt
• aastaaruande esitamise kohustus puudub
• kassapõhine arvestus

Miinused:

• vastutamine kogu oma isikliku varaga
• puudub dividendide maksmise võimalus
• käibemaksuarvestus on keeruline

Peale kahe kõige populaarsema ettevõtlusvormi kasutatakse ka teisi vorme:

Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiakapital, mis omakorda on jaotatud osadeks. Aktsiakapitali suurus on vähemalt 25 000 eurot ehk kümme korda suurem kui osaühingul. Aktsiaseltsil võib olla üks või mitu aktsionäri ning aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaseltsi puhul on vajalik audiitori olemasolu ning juhtivad on üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Nõukogusse ei tohi kuuluda samad isikud, kes kuuluvad juhatusse, kuid aktsionärid ja juhatuse liikmed võivad kattuda. Aktsiaselts sobib pigem neile, kellel on suurem ettevõte, kus on palju töötajaid või juhatuse liikmeid.

Täisühing (TÜ) on äriühing, kus on vähemalt kaks osanikku, kes tegutsevad sama ärinime all. Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma isikliku varaga, mistõttu puudub ka algkapitali vajadus. Sissemaksete suurus määratakse ära ühingulepinguga. Kõikidel täisühingu osanikel on kohustus juhtida ühingut.

Usaldusühing (UÜ) on äriühing, milles on samuti vähemalt kaks osanikku ning see ühing on sarnane eelmisega, kuid erineb selle poolest, et täisomanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning teine isik ehk usaldusosanik ainult oma sissemakse ulatuses. Samuti ei nõuta usaldusühingu puhul algkapitali konkreetses summas, kuid sissemaksete suurus määratakse ära samuti ühingulepinguga. Nii usaldusühingu kui täisühingu puhul puuduvad kohustuslikud juhtimisorganid.
Täis- ja usaldusühingu puhul on alati võimalus oma äriühing osaühinguks või aktsiaseltsiks ümber muuta kui ettevõtte tegevus laieneb või risk on suurenenud.

Tulundusühistu (TÜ) on äriühing, mille eesmärk on soodustada ühingu liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Tulundusühistu puhul on algkapital vähemalt 2500 eurot ehk sama summa, mis osaühingu puhul ning ühingu asutajaid peab olema vähemalt kaks. Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu kohustuste eest. Tulundusühistu kõrgeim organ on üldkoosolek.

Mittetulundusühing (MTÜ) on eraõiguslik ühing, kus majandustegevuste kaudu ei või tulu teenida ega jaotada MTÜ liikmete vahel. MTÜ tulu on lubatud kasutada ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Asutamiseks puudub algkapitali nõue ning MTÜ puhul peab samuti olema asutajaid vähemalt kaks.

Kui oled enda jaoks sobiva ettevõtlusvormi leidnud ning oled otsimas lihtsat raamatupidamistarkvara, siis tule proovi alustuseks meie demo siit!