Iga ettevõtja on oma ettevõtluskogemuse jooksul ilmselt silmitsi seisnud klientidega, kes mingil põhjusel pole saanud või tahtnud arveid ära maksta. Vahel kliendid unustavad tähtajaks arved ära maksta, kuid kahjuks juhtub ka seda, et arvete maksmisest hoitakse teadlikult eemale.

Selleks, et vähendada krediidiriske, tasuks teha järgnevat:

• Uue kliendiga koostööd alustades teosta krediidikontroll ja selle järgi otsusta, kas küsida ettemaksu või anda krediiti. Aeg-ajalt on soovitatav ka pikaajaliste koostööpartnerite krediidivõimekus üle vaadata. Uue kliendi puhul tasub enne lepingu sõlmimist ka appi võtta otsingumootorid ning uurida kliendi varasemat maksekäitumist.
• Lepingu olemasolu kliendiga. Suuremate projektide ja tehingute puhul on taasesitatav leping ülimalt oluline vahend, millega kindlustada endale, et potentsiaalsest kliendist saab kohusetundlikult maksev klient. Pikaajaliste ning mahukate projektide puhul tuleks lepingusse lisada maksegraafik, millal ja kui suur summa tuleb tasuda ning samuti viivised. Tuleks kirja panna tingimused, mitu päeva pärast arve saatmist tuleks arve tasuda – Eestis on levinud maksetähtaeg maksimaalselt 21 päeva. Kui kliendiga on sõlmitud koostööleping, siis saab kirja panna seaduses ette nähtust suurema viivisemäära, kuid see ei tohiks olla oluliselt erinev seaduses ettenähtust. Kui leping viivisemäära kohta enne toote või teenuse osutamist puudub, siis kohaldatakse seadusest tulenevat viivisemäära, milleks on 8% aastas. Lisaks lisandub sellele veel Euroopa Keskpanga kohaldatav intressimäär. Üksikostude ja väiksemate summadega seonduvate tehingute puhul ei ole leping ilmtingimata vajalik.

Mida teha, kui klient siiski arveid ära ei maksa?

• Follow-up – kui klient ei ole õigeks ajaks arvet ära maksnud, siis esimese sammuna tasuks talle helistada. Teiseks sammuna võiks saata kliendile e-kirja, kus teavitatakse teda viivistest, mida hakatakse talle rakendama juhul, kui arvet ära ei maksta. Võid ka lisaks küsida, kas kliendil on mingisuguseid muresid seoses ettevõtte toodete või teenustega või on ta saanud negatiivse kogemuse selle ettevõttega, et saada teada, milles võib asi olla, et arve on jäänud maksmata. Võimalusel võid kaaluda maksegraafiku tegemist, kui kliendil esineb mõningaid makseraskusi. See oleneb küll teenusest, kuid kui tegemist on näiteks tarkvaraga või mõne muu veebipõhise teenusega, siis on sul võimalik sulgeda kliendi konto juhul kui arvete maksmise kuupäev on üle läinud ja kui klient ei vasta.
• Lahendus kohtu või inkasso kaudu – kui klienti pole võimalik siiski kuidagi kätte saada ning arve on endiselt tasumata, siis on sul võimalik esitada hagiavaldus kohtusse või palgata inkassofirma. Kui võlgnevus ei ole suurem kui 6400 eurot, siis on sul võimalik teha maksekäsu kiirmenetluse avaldus, mida saab esitada elektrooniliselt. Juhul, kui on olemas jõustunud kohtuotsus ja võlgnik ei ole veel asunud võlga tagasi maksma, on võimalik pöörduda avaldusega kohtutäituri poole või alustada võlgniku suhtes pankrotimenetlust (Juristaitab.ee). Paljude väikeettevõtete jaoks võtab see küll palju aega ning raha, kuid kui leebemad meetodid ei ole siiani aidanud ning kui ettevõte on valmis pöörduma asjaga kohtusse, siis tasuks seda ka teha. Sõltuvalt summa suurusest tuleb hinnata, milliseid meetmeid kasutada ning kas see on seda vaeva väärt, sest mõnikord on mõistlikum lasta kliendil minna.

Veel kasulikku lugemist leiad siit:

https://europa.eu/youreurope/business/finance-funding/making-receiving-payments/late-payment/index_et.htm

https://www.riigiteataja.ee/akt/108012020010?leiaKehtiv

Soovitusi arvete koostamiseks